Mitmed meie Eesti sõitjad on talviste ilmatingimuste tõttu olnud viimased 2-3 nädalat Põhja-Itaalias treeninglaagris ning kuna praktiliselt otse nende tagahoovile ehk Mantova rajale tuli Itaalia meistrivõistluste viimane etapp, siis otsustati viimasel minutil end ka sinna kirja panna. Meie parima tulemuse eest hoolitses ei keegi muu kui Tanel Leok, kes MX1 klassis kõrge viienda koha saavutas.
Tanel Leok: „Suht viimasel minutil otsustasin osaleda Itaalia meistrivõistluste etapil, kuigi jah kleepsud ja särgid polnud valmis vastavate sponsorlogodega. See aasta plaanis teha väike oma tiim, kus minu poisid Travis, Sebastian ja mina ning tiimi nimeks panna Loco Leoks. Põhjus miks ma ka siia võistlema tulin oli, et jälgida Eesti noorte arengut ja mis miinused on. Kuna koroonaga oli raske vaatama saada, siis otsustasin ise ka võistelda ja mis seal salata, mulle meeldib tsikliga sõita. Esimene sõit läkski mul suht hästi ja lõpetasin sõidu viiendana, 13sek maas liidrist. Sõidu keskel tegin väikse vea ja vajasin paar ringi taastumiseks. Superfinaal algas keerulisemalt. Esimene ring üritasin üht sõitjat kohe ära suruda ja lõpetasin ise hoopis külili kurvis ja ülla ülla, mis on see võimalus, et teine eestlane ka seal pundis. Nii olimegi mina, Lupino ia Lusbo puntras koos pikali. Peale kukkumist liikusin kiiresti, aga olgem ausad, 5 korda tsikliga sõitnud enne võistlust ja üldse füüsiline ettevalmistus mul ju tegelt puudus ja mingi hetk tuli lülitada sõit ümber ellu jäämiseks. Kokkuvõttes ise päevaga rahul ja põlv mul väga meelde ei tulnudki, mis mind eelmine hooaeg vaevas, pigem see ettevalmistus. Noorte poistega rahul ja hea meel ka Lusbot ja Mägit võistlemas näha. Arvan, et said väärt kogemuse ja selle lükke, et olla veel paremad järgmistel võistlustel. Joosep Pärn ja Martin Michelis tegid head sõitu ja näen, et meil on põhja ja need olid alles meie 2 noort. Eestis meil on noori ja peakski saama nad õigele teele, et saaks neile käia kaasa elamas MMi sarjades.“
Andero Lusbo: „Tänane Itaalia meistrikate etapp Mantovas läks päris raskelt. MX1 sõidus oli pool sõitu täitsa hea ning tõusin ettepoole. Umbes poole sõidu ajal läksid aga käed väga hullult täis ja pidin hoogu maha laskma, et kindlalt finišisse jõuda. Sõidu lõpus oli veel probleeme stardilukuga, mis lukustas sõidu ajal esiamordi. Finišis 14.kohal. Superfinaalis sain kehva stardi ning esimesel ringil oli ka kukkumine, kuhu taha kinni jäin ja kohti kaotasin. Jällegi läksid sõidu edenedes käed täis ning tuli kindlalt finišisse tulla. Üle lõpujoone 24.kohal. Ei olnud hea võistlus, kuid jätkame treeninglaagriga, et neid jamasid enam ei tuleks.“
Indrek Mägi: „Väga head tingimused, super korraldus ja tasemel võistlus. Esmakordne kogemus Itaalias ja Mantovas. Arenesin koos päevaga ja enda esmase eesmärgi sain täidetud. Siit saab edasi liikuda. Meie tiimil on selleks aastaks oma selged eesmärgid ja asi toimib. Tulemused polnud kaugeltki veel arvestatavad, kuid täna on nii. Sõitudes 19 ja 28. Liigume edasi ja jätkame ettevalmistust. Olen väga heas ja arenemisvõimelises kohas. Veidike kannatust. Järgmisena plaanin Rootsi MV avaetapil osaleda. Toimub täpselt kuu aja pärast. Mägi Racingu nimel tahan tänada kõiki enda abistajaid, kes meiega seda teekonda jagavad.“
Martin Michelis: “Selle hooaja esimene võistlus Mantovas läks enamvähem. Kvalifikatsioonis ei saanud ühtegi puhast kiiret ringi, suutsin välja sõita 15.aja, mis oli okei. Enne esimest sõitu oli närv sees ja seda oli ka sõidus tunda. Stardikurvis kukkusin ja alustasin sõitu viimaselt kohalt, esimesed 20 minutit olin krampis ja sõit oli konarlik. Lõpus läks sõit vabamaks ja sujuvamaks üle finišijoone tulin 22.kohal. Tahaksin tänada Tanel Leokit, Mati Pärnasalu ja muidugi oma pere kes võimaldasid mul Itaalias treenida, aitäh!“
Joosep Pärn: “Itaalia Meistrivõistluste Mantova etapp oli üks osa minu treeninglaagrist. Ajasõiduks ei olnud vist veel üles ärganud ja jäin 0,05 sekundiga A-finaali ukse taha. B-finaali stardid läksid mõlemad aia taha, ise ka ei tea miks. Esimeses sõidus suutsin teisena lõpetada. Teises sõidus läksin esikoha meest natuke liiga uljalt ründama ja kuna tema ei olnud ka loobuja tüüp, siis pühkisime mõlemad poodiumist suu puhtaks. See oli minu esimene start võrriga, sain siit kuhjaga kogemusi ja arusaama et arenguruumi veel on.”